Rütmika

Ma pole sulenud silmi, et näha,

kuid poolsuletud silmega süda tuksub ja veiderdab

Olgu see siis varahommikukohvist või ärevusest

Ma pole aega raisanud

olen tööd teinud

Olen jõudnud kuhugi

aga ma ei saa aru, kas olen plaanidest maha jäänud

või olen graafikus. 

Seda pole vist kunagi, et oleksin ees, 

hoolimata kui palju iganes ma siis pingutaks

See lihtsalt ei olegi võimalik. 

Ma ei taha seda puperdamist ja muretsemist

kuid jah. see on mu töö osa. 

Vaja kõike korraga ja ruttu. 

Noh, heaküll kuu ajaga ca 1000 ühikut...

Ja seda on nagu alati palju... 

Augustis nagu aega veel oleks.

Kuid alates 1.septembrist enam ei ole üldse. 

Ma olen nagu iga-aastane punamütsike

koogid korvis ja hulgun mööda pimedat metsa

kindel siht silmade ees, kuid

kartes, et hunt sööb mu vahepeal ära. 

Kord on tal hambad, kõrvad, kord silmad eeliseks. 

Aga mina püüan olla väle, kaval ja järjepidev. 

Ja ma tõesti püüan, 

ja ma tõesti loodan, et see on nähtav-mõõdetav

Suletud või avatud silmega

puperdavi südami

esmaspäeva rütmika

Kuulates: Ulrich Schnauss "Monday Paracetamol", plaadilt A Strangely Isolated Place.