Virr-varr

... eelmisel nädalal, kui üle suve esimesest trennist tulin oma krampi läinud jalaga... 

Taas nägin, kuulsin, tundsin ja mõte hakkas tööle. 

Lubasin endale, et Tartus olles PEAN oma jõuvarusid taastama 

regulaarsete liigutamistega. Loodan siiralt, et mu jätkub seda aega

ja mulle antakse seda aega, sest see tuleb lõpuks kõigile osapooltele kasuks...

Aga kojutulles siis...

Soojale õhtule kombeks, olid paljud Karlova aknad avatud

Üks kena pikkade sassis juustega lühkarites neiu seisis köögis

nõjatudes seljaga vastu kappi, pilk suunatud kuhugi, kuhu minu silm ega mõte ei küündinud

aga tolles paigas oli soe ja mõnus, sest pilgus oli igatsus ja rahulolu

Erinevaid aegu näinud kooruvad kaunilt puupitsidega majad kaunistasid kodutänavat

ma tundsin asfaldilt õhkuvat karget hetk tagasi sadanud mahedat vihma

Ma soovisin rohkem märgata, avatud meele ja silmega

Vaikust ja selles paiknevat kõike ilusat kuulda ja tunda

Ma tean, ma oskan, kuid kipun virr-varris unustama