22 september 2011

Siilike ja vahtrapuu

Mul oli pühapäeval juba kurk haige, kuid ma ei pööranud sellele suurt tähelepanu. Varem on ju ka nii olnud. 
Esmaspäeval ärkasin tavapäraselt kell 5.45 ning olemine oli tavapäratult halb. Pea kumises ning neelata oli väga raske. 
Tundsin, kuidas mandlid olid paisunud suureks ning lihasvalu läbis kogu minu keha. 
Nii varahommikul mõte ei tööta, kõik käib automaatikaga. Kuna rongipilet oli ostetud, ei tulnud mul mõttessegi koju jääda. 
Tallinnasse jõudes ning kontoris oma laua taha istudes, oli selge, et tööd teha ei suuda. 
Sõnad ja numbrid jooksid ekraanil üksteise võidu ja ma ei suutnud neid kuidagimoodi jälgida. 
Haigutused tulid pidevalt peale ja pea oleks tahtnud lihtsalt aknast välja visata. 
Otsustasin siiski koju minna. Istusin esimese bussi peale ja olin juba kell 15 p.z'des sall ümber kaela kodus teki all. 
Ärkasin vahepeal, et uut kuuma vett-ingveri-sidruni-meega keeta ja edasi magada. Nõnda magasin järgmise päevani. 
Ema soovitas taskulambiga kurku vaadata ja kui ma näen valgeid, siis on asi selge: Angiin. 
No suurepärane! Valged ja koledad tõesti, õitsesid sealt mulle näkku irvitades ega suvatsenudki lahkuda. 
Tõrjusin neid sooja soolvee loputise ning Taruvaik-Saialille tinktuuriga, mis maitseb kui odekolonn.. 
Eile ja täna, punkt kell 10 kaob uni ning asendub töösüümekatega, igasuguste saatmata või vastamata kirjadega. 
Tohutute infokoguste ja süsteemidega, mida kõike jälgides peaks lõpuks selguma programm. 
Mu mõistus ei võta... teen ja kirjutan, aga aru saan oluliselt vähem. Appi, miks see kõik nii keeruline on. 
Ma tean, et tegelikkuses olen ma veel tõvest nõrk ja jõuetu, kuid ... ma ei suuda rahulikult magada või puhata... 
Ma ei taha seda ärevuseks nimetada, aga pean terveks saama, et ruttu rahulikult, süsteemselt, kiirelt tööd teha!

Täna vaatasin aknast välja ning avastasin, et sügis on saabunud. Vahtralehed on kollased ja pudenevad maha. 
Olin nagu selle maha maganud... kuigi olen vaid üle poole nädala kodus olnud. 
Eesmärgiks on esmaspäevast taas tervena maailma näha, kuulda ja tunda
ning tegutseda selle nimel, et programm tuleks meie juurde ning saaks kolme nädalaga lukku.... 



Kommentaare ei ole: