Ma pole vana, kuid ... mõtted liiguvad sellist rada...
Üha enam märkan (võibolla oma kohatise elulünga/eluvõimetuse tõttu), et minu ümber inimesed kolivad kokku, abielluvad, saavad/planeerivad lapsi, ehitavad/remondivad/soetavad elamispindu. Tegelikkuses loomulik jada tegevusi, kui jõutakse teatud vanuseni... Umbes selleni, milles mina praegu olen.
Olen minagi sellele kõigele mõelnud ning lootusi ehitanud, kuid kahjuks, nagu öeldakse "kindel saab olla ainult selles, et miski pole kindel".
Mul on nende inimeste üle siiralt hea meel, kes leiavad omavahel selle "imelise miski", mis neid aegade lõpuni ühendab. Kahjuks, ei anna keegi meile garantiisid ning võibolla on see selles ilmaruumis nõnda loodudki, kuid haiget saada ei taha ju meist keegi.
Mõne aja pärast saab juba öelda, et aeg pitsitab peale...
"The thing about getting older is,
that You don't need everything to be possible anymore.
You need some thing to be surtain." /film "Brick Lane" 2007, UK/
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar