14 märts 2006

Kuidas mõista elukestvat õpet?

Iga päev annab meile uut teavet ja uut energiat jätkata eluteed, mis vahel tundub liiga pikk ja siis jälle hirmuäratavalt lühike.
Mis on minu teadmiste suhe teiste inimeste teadmistega? Kas nii saakski sellele vastata?
Minu elu, kultuuri ja aja kontekst on igast teisest inimesest teine. Ja nii igal ühel igast ühest meist. Algul võime küll üksteisele sarnaneda, kuid aja mööduses kõnnime erinevate teadmiste saamise radu. Neid radasid on oioi, kui palju...
Ma õpin oma erialal juba kuuendat aastat.... Olen "pisut" lõpetamisega hiljaks jäänud. Õpin üle asju, mida oleksin pidanud tegema esimesel kursusel. Kas ma olen selle üle kurb? EI... Üldse mitte. See teeb mind hoopis õnnelikumaks. Kui oleks võimalik, siis ma õpiks kõik ained uuesti üle. Mu teadmised on nende aastatega nii palju suurenenud.... et lõpuks saan ARU. Nii hea on avastada, et see, mis oli kunagi nii mõistmatu, on muutunud minule arusaadavaks keeleks. Nagu sümbolid oleks omandanud minu sees omaette konteksti. Nagu H2O on vesi...
Ma saaks sellest kõigest ammutada veel rohkem teadmisi...
Pea ei ole prügikast... ehk siis meelde jäävad need asjad, mis pakuvad huvi ja tekitavad emotsioone. Igal inimesel on teadmishimu erinev. See teadmine, mis minu sisse on oma pesa teinud, meeldib mulle. Ma tahan sellega edasi tegeleda ja veel rohkem MÕISTA.
Tõusnud on motivatsioon see eluetapp Bakalaureus lõpetada ja lennata edasi....
Hea on tegeleda asjadega, mis tekitavad häid tundeid!
Et see tunne vaid lakkamatult kestaks!

Kommentaare ei ole: