...ikka veel talv nutab

Öine kevad on uinutav
Räästadest tilk-tilga haaval langevad talve piisad
Nagu oodates üksteist enne jäätumist
Korrapäratud tasased sammud libedal jääl otsivad kodu.
Täiskuu valgustab veel viimaseid kõndijaid
Viimaks kustub kuu ja vaibuvad sammud
Räästadki lõpetavad tüütu tilkumise
Pilved jäävad seisma
Tähed süttivad kevadehommiku rahus
Tuul alustab külmunud lumehelveste üleskeerutamist
Hommikul irvitab pakane su külmunud nina üle
Päike pitsitab silmalaugusid
Kuid suveootav soojus soojendab meeled üles
Tunned roheliste lehtede lõhna
Ja toorete maasikate maitset...
Linnud laulavad kõrvu mesimagusat juttu...
Ärgates võikski olla roheline kevad...