Ilma märgata

Keegi on avanud taeva.
Kohevad tumesinised kogumid
tuiskavad inimeste soojadele ninadele
kaunilt kohevaid valgeid kristalle.
Kehasoojus võtab need omaks
ning peagi need kaovad me põskedelt.
Muu moondub pehmeks valgeks vaibaks
me jalgade ette nagu kutsudes
nautima seda talve ilu
Päevad on tehtud lühikeseks,
et tulede vaatemäng lumega paistaks
Nagu prožektori valguses tantsivad need
kõrvus mp3 helid
Maa ilm on imeline
Ilm on osake meie igapäevast
osake, mis on meile antud
Ja meie võiksime seda märgata :)