Eelmisel nädalal käisin end Tallinnale tutvustamas, et sellel nädalal tulla ja loota, et ta mu omaks võtab. Võtsin Tartust oma seitse asja ning peale korteri vaatamist kolisin kohe sisse. Aknast paistavad laevad ja mereõhk on peaaegu käega katsutavas läheduses. Selle merega pidingi kohe sõbraks saama. Olin liig kaua tema embusest eemal olnud. Vaatasin tema peal tantsivaid päikesejänkusid ja mu süda sulas. Armusin sellesse taas-üha-ja-aina... Meri rahustab, keelitab, paitab ja vaigistab. Nõnda vaikides veetsime aega.
Nõnda lainetena on alanud uus eluetapp minu elus. Uus linn elupaigaks, uus töö, uued inimesed... Olen valmis teie kõigiga kohtuma! Vanasid ei unusta, vaid väga kalliks pean ning peagi kallistan.
Heade mõttete linnast Tartust pealinna lootuses, et see mind sõgedaks ei muuda...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar