Peegeldus

Kuidas on, vaadata enese peegeldust läbi kellegi teise silmade, kõrvade ja suu?

Kas on midagi, mida ei tahakski teada või annab sellest hoopis õppida?

Viimase paari nädala jooksul olen enda kohta kuulnud palju häid sõnu, kuid mingi hetk saabus piir, kus ma hakkasin endas kahtlema. Äkki ma tundun inimestele liiga hea ja tore olevat. Ehk on nad minust valesti aru saanud ja peavad hiljem pettuma. Olen alati püüdnud käituda täpselt nii nagu olen, kuid see, mida kuulnud olen, on justkui liiga hea, et olla tõsi. Need peegeldused on andnud mulle tohutult sisemist jõudu ja sära. Mulle tundub, et ka peegelpildis näen juba naeratust.

Kõige olulisem on aga see, et täna hommikul ärkasin naeratu suul. See on imeline tunne. Ülev meeleolu, mis kandis. Lisaks veel päike, pilvitus, soojenev õhk, hubane kodu, kallid inimesed...

"...ilus on ikkagi isamaa pale

kui sellelt pühkida kõik, mis on vale..." /Kait Tamra/