Hea laps

Täna loodus imes mu endasse. Tegi mu hästi väikseks, avas mu silmad ja kõrvad nagu ma poleks kunagi teda (loodust) kuulnud ega näinud. Olin paadisillal pikali ning tundsin kuidas jõgi mu all voolas. Ma oleksin nagu hõljunud selles vees vaadates sihitult mööduvaid pilvi: parte, hunte, majasid.. uskumatu anne on antud inimesele kujustada asju nendes valgetes vatina tunduvates vahukogudes. Linnud pidasid oma pühapäevast pidu peale hommikust väsitavat kontserti. Ämblik leidis oma tee minu kõhule, et seal hetkeks haigutades uudistada, mis suured linnaelanikud uut "nende maale" toovad. Hiljem linnakärale lähemale liikudes oli see ämblik otsustanud juustel reisile kaasa tulla. Päike sööbis läbi pükste nahale ning jättis mõnusa õhetuse. Tõesti, kevad on alanud ning austan iga selle kevade sammu, mis mind oma teel paitab ja aitab. Olen lapselikult kuulekas ning luban oma kodused tööd ära teha: looduse tajumine, nautimine ja meenutamine. Luban olla oma emmele ja issile hea laps.