Neli elementi: mateeria, energia (elu), ruum ja aeg. See annabki meile meie olemasolu selles maailmas. Pole elementi, milleta saaksime hakkama. Sõltume neist kõigist. Kui ükski nendest on haavatud, muutub hägusemaks kogu meie olemasolu. Meie elutoonus langeb ning taastumine on vajalik, kuid mitte alati kindel. Mida teadlikumad me oleme oma tasakaalust, seda suurem on võimalus elada rõõmsamana. Tundes ja mõistes lõhnu, värve, kompimist, tämbrit, välimist ning isiklikku liikumist... Kas pole vahel meelde tulnud vanaema hommikuste pannkookide lõhn? Või südatalvel sügise õunte lõhn? Jne. Mingid puudutused, mõned värvid, maitsed on nii erilised, et möödugu ükskõik kuipalju aega, jäävad nad meie meeltesse. Kui suudaksime kõiki olukordi elus maitsta, tunda, veelkord. Meenutades ja mäletades.. suudaksime elu, mateeriat, ruumi ja aega vääriliselt hinnata. Täisväärtuslikult, kuna kõik oleks nagu just juhtunud. Just kogetud ja iga kogemus on oluline. Ta teeb sellest selle inimese, kes me oleme... püüeldes paremuse poole. Me ei tohi inimestele teadlikult haiget teha ega valetada. Me peame olema ausad nii eneste kui teiste vastu eos. ainult siis saamegi liikuda kõrgema elutoonuse poole. Teisiti oleme kui viinapuuväädid teiste elu lämmatades, enese heaolu nimel.
... püüan täna olla parem kui eile... ning tunda oma seitsme meelega kogu minevikku, olevikku ja tulevikku... mahlakate meeldejäävate detailideni... Tunda ennast veel enam!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar