...on inimesi, kelle jaoks on mingil hetkel oluline ennast mõista. Miks miski ärritab? Miks miski teeb rõõmsaks? Miks vahel on nii üksildane?
See enese leidmine on oskus tunnistada oma vigu ja oma olemust. Nõustuda sellega, kes ma olen ning sellest õppida. See on inimestele antud eriline anne. MEIE saamegi oma elu läbi suhtumise muuta. Meie suudame enese leidmisega saavutada palju enam, kui me esiti arvatagi oskasime.
Ma avastasin samas ka kurva tõe, et hoolimata enda "parimast" käitumisest, ei ole alati kõik hea võimalik. Me ei ela üksi, mistõttu soovid ja unistused ei pruugi kattuda. Ootused ja lootused. Me jääme igavesti kinni köidikutesse, milles saame vaid suu lahti teha, end veidi saputada ning ehk välja rabeledes veidi kaugemale ämbliku võrgu külge siduda. ... Liblikateks me ei muutu kunagi. Meil pole võimalik oma maailmast välja rabeleda. See jääb meie külge rippuma ning nõnda end meelde tuletama. Püüame vahel teha head nägu, kuid vahel on ikka meel meelega kurb. Järelikult on põhjust või siis põhjuse leiab alati... niikaua, kui see alati kestab.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar