Aega ju on

Ai häd ö griin sandei...

... selles pühapäevas oli midagi erilist. Ma nägin looduse udu, tundsin kevade lõhna, kuulsin lindude hääli. Kokkuvõttes ma kuulsin, nägin, tundsin. Tantsisin hingega koos, mitte eraldi. Ma tundsin regge rütme oma südames. Uus hingamine, uus hingestatus. Ma hingasin juukseotstest varvasteni välja. Ma oleks nagu "On/Off" nupust taas sisse lülitatud ja kogun jõudu, et uuesti sündida. Uude etappi, uude ellu nõnda nagu samasse ellu uue energiaga sünnitakse: silmad lahti, avatud kogemustele...

Nõnda vaikides aknal istudes, kui vihma hakkas sabistama, avanesid mu mõtted avaramalt, müristas ning taevastest tuli tihedat rahet... Minu hinges oli avanemas üks uks, millesse piiluda ei julenud. Lasin tal lihtsalt olla... Ei ole kiiret. Aega ju on.