Pimedus varjutab heledad mõtted, mille elu tärkab esimesest päikesekiirest hommikuehas. Kuidas tahaks ärgata koos teise hingamise ja südamerütmiga, et päev tõusmist oleks väärt ka silmale ja hingele. Miski tühjus närib sees, justkui juustu sisse oleks keegi teinud avaruse segaduste tormideks. Kõle tuul puhub neis labürintides otsides takistust, millele pidama jääda ning.... jäädagi nende magusate seinte vahele valgustama. Kiirgama maheda säraga ning peegelduma südame omaniku silmades. Pimedus võimendab süngust ja nukrust, sest valgust ei ole, millele toetuda. Põlevad kuu, küünlad ja viirukid, kuid külm on hingel ja südamel... 05 detsember 2006
Külm on
Pimedus varjutab heledad mõtted, mille elu tärkab esimesest päikesekiirest hommikuehas. Kuidas tahaks ärgata koos teise hingamise ja südamerütmiga, et päev tõusmist oleks väärt ka silmale ja hingele. Miski tühjus närib sees, justkui juustu sisse oleks keegi teinud avaruse segaduste tormideks. Kõle tuul puhub neis labürintides otsides takistust, millele pidama jääda ning.... jäädagi nende magusate seinte vahele valgustama. Kiirgama maheda säraga ning peegelduma südame omaniku silmades. Pimedus võimendab süngust ja nukrust, sest valgust ei ole, millele toetuda. Põlevad kuu, küünlad ja viirukid, kuid külm on hingel ja südamel... 
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
1 kommentaar:
...
Ei ole hetke, kus keegi ei tunneks end tapetuna.
Ei ole hetke, kus keegi ei haaraks embuse järele.
Ei ole hetke, kus keegi ei viibiks teel.
Edasi, edasi, edasi soovulmade võilille-ebemete pilvedesse mähituna!
Sõrmede ja varvaste, mõtete ja mälestuste hargnemisel ei ole otsa
ega äärt.
/A. Alliksaar/
Postita kommentaar