Kõndides mööda sügisekoridore värviliste mütsidega ehitud puud mulle naeratavad... Kauni lehtedest mantli hõlma all on hubane ja rahulik. Süda sees on soe, igatseb põues kasvavaid kuldkollaseid lilli, mille sära mu silmist tagasihoidlikult helgib. Öö kaunid tähed päästetud valla veereva kasvava kuu varjatuses. Hing unistab igast järgnevast tõusvast päikesest tuues sosinal lähemale sabinates vihmapiisad, juurutades tee lillejuurteni joovastades neid kollaseid kauneid õisi...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar