02 mai 2011

paha

... ma ei tea, kellele kuidas
kuid ärev rahulolematus valitseb hinges
nagu koi, kes armsat vanaema kootud kampsunit
kõige nähtavamast kohast järab.

Ma ei näe lahendust ja see on kõige kurvem.

Tunnen, kuidas üdilliline maailm praguneb
inimesed hirmsasti tahavad
kuid tehtud otsuste iga samm on nagu vales suunas
Lüües üha suuremad lõhed nii kaunilt loodud taiesesse
... ja kuidagi nii ebamugav on...
paha, kui tööasjad pole päris korras

Kommentaare ei ole: