Veidi veel...

Päike on hakanud raskete lumepilvede vahelt piiluma

paitab tursunud jääsoolikaid katuseveeredel

tilk tilk ... üks pähe üks maha üks varrukale

lumevaibalt sirutab teine talle vastu

igatsedes kohtuda enne kui niiskus õuelt kaob

Uhked kübaratega memmed pakivad oma vitsad ja porgandid kokku

ning panevad põue peitu tehes seejuures eriti kurba nägu

Aga mul ei ole üldse kahju

Talv on olnud kestev ja kaunis igas päevas juba mitumitu kuud

Aeg on anda ruumi värvidele, lõhnadele ja soojusele

Hing tahaks nagu tärgata, ärgata, särada

ja tean, et vaid veidi veel...