Eile sõitsin külmas trammis töö poole ning Turu peatuses tulid peale vanad inimesed, neid oli hulgi ja suurte kottidega nagu ikka :) Ilmselt oli üks paarike neist hirmsasti kiirustanud, sest ähkides nad sinna istusid. Mees võttis peast oma karvamütsi ning vastu vaatas sillerdavalt aurav pea. Nagu kuum kartul, mis on just ahjust välja võetud. Mitte just kõige maitsvam algus päevale. Ma vabandan oma tunnet, aga nii see oli ja see pidi minust välja saama.
Teine lugu on aga ka trammidest ja palju positiivsem. Ma imestan ja olen väga siiralt üllatunud, kui mehed, nii noored kui vanad oma prouasid ja neiusid trammist välja aitavad. Ulatavad käe ning abistavad.... see on nii ilus vaatepilt. Tublid! (paraku on need enamasti vene mehed, niiet niimõnelgi on niimõndagi õppida). Läheb alati südame alt soojaks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar