Ma vahel tunnen, et enam ei jaksa. Uni lihtsalt niidab jalust ja silmad tahavad pea küljest lahkuda ning end turgutuseks vee klaasi pista. Prillide tugevus on kadunud ja mälu ei hoia midagi kinni. Kõik on vaja üles tähendada, et need kirjaread pärast ka midagi tähendaksid: ülesandeid ja veel ülesandeid. Pole enam palju jäänud, aga see lõpp on kuidagi alati nii raske... Veel paar kuud ja ongi tehtud! Loodan, et hästi tehtud! Mina teen selleks omalt poolt kõik!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar