Hoolimata sellest, kõik tegelikult on hästi, tunnen ma siiski mõne nädala varahommikul, et see linnade vahel pendeldamine on väsitav. Ma ei ole nõus loobuma sellest inimesest ja kindlusetundest, aga mingi hetk ühest linnast küll.
Ma ei tea veel, millal see juhtub ja loobuja olen ilmselt mina. Tallinnast, mis on linnana mulle alles viimasel ajal tagasihoilikult sümpatiseerima hakanud. Töö viis mu Tallinna ja see hoiab mind seal ka kinni. Mitte raha pärast, seda pole seal sugugi palju. Aga inimeste ja töö enese pärast. Meeldib. Armastan.
Praegugi istun 6.39 rongil Tartust Tallinna... ja nii umbes ülenädala
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar