Andestada

Ma tahtsin lennata kaugele ära,
aga mu tiivad põlesid ihusse
Ma põgenesin Tallinna
uuele tööle
peaaegu uute inimeste juurde
uude kodusse
"uude maailma"
Ja ometi nende tiibade raskus kõrvetab rinnakorvini
Ma pole kaugeltki mitte õnnelik
Olen mõtteis ja "ära", ütlevad inimesed
Ma olen siin, aga mu sisu on uinunud.
Olen kui tühi teokarp,
mille omanik pole tegudeks valmis
Vaatan karbi pimedusse
ja sulan sellesse tühjusesse.
Ma tunnen end halvasti!
Ja seda pole tõesti liiga palju öeldud.
Ehk suudan kunagi selle valu endale andestada.