Meelega

Ei ole enam pimedas, vaid valges

Kuuvalges peegeldun meres

Päikeses sulan tulbipunasesse

tasa helgin vihma veepiiskades

Pimedas on kurvad mõtted

Valges naeratused, soojus

Keegi ja mittekedagi

Tardun ja sulan ühekorraga

Viirukina suitsun tühjusesse

täites oma ruumi

tühjusega

Head mõtted paistvad läbi

kurvameelsed määrivad

Ei ole enam pimedas, vaid valges

Õpin silmi sulgemata valgust vaadata

Liig ere on see valgus

esialgu püüan piiluda

Vahel unustan enese

meelega