Armastan kogu hingest, terve südame ja iga keha rakuga. Armastan nõnda, et see teeb haiget. Möödus kiirelt aeg. Toimus väga palju asju. Tegime elus suuri muudatusi, koos, sest nõnda mõlemad tahtsime. Kuni lõpuks see lämmatas sinu. Sa ei osanud seda kõike vastu võtta. Kiirustav kokkusulamine nagu õnnetina valamine, on okkaline. Ma tean, et algus on alati kaunim, kuid armastus nõuab aega. Armastus vajab juurdumist. Sa ütlesid, et armastad mind. Sa käitusid nagu sa armastaks mind. Sa tegid kõik selle nimel, et ma seda mõistaks ega unustaks.
See õnnestus, sest mina uskusin. Kogu ihu ja hingega, ja seda suuremaks kasvas minu armastus sinu vastu. Ma lootsin algusest peale, et meie armastused kasvavad üheks suureks ja tugevaks puuks. See on siiani võialik, kui sa end leiad. Ma tahaksin aidata sind... ma ei taha sind kaotada. Sa oled võrsena minu külge kasvanud/end kasvatanud ja nüüd tahad tuimestuseta ja saega end minu küljest lahti lõigata. Jätta mind lämmatavasse meie loodud maailma üksi, nutma ning mõtlema, mida ma oleks pidanud teisiti tegema. Kergem oleks vist end süüdistada kui see, et viga ei olegi minus vaid sinus, kes sa mind enda seest liigse kohusetundega välja oled söönud. Pidevalt näidates, kui väga sa mind armastad, minust hoolid ja minuga oma tulevikku jagada tahad.
Miks ometi oled sa väikesed asjad enda sees hoidnud, mulle rääkimata?
Miks ometi oled sa südameasju kohusetundest teinud? Need peavadki tulema südamest!
Miks ometi otsustasid ära nõnda, et minul ei ole enam sõnaõigust?
See on MEIE suhe, meie aeg, meie ruum ja meie loodud maailm, mille sa üksi purustad, sest see on sinu sisemine otsus. Miks ei ole sa andnud aega üksteist mõista ja tegeleda puudujääkidega, kasvõi liigse kohusetundega??? Miks ei lase sa praegu, kui on juba piisavalt hilja, kuid mitte lootusetu, meid mõista. Sa ütlesid ka nüüd, et armastad mind, kuid miks oled sa nii kahe käega nõus loobuma armastusest, mis sinu sees on.
Ma armastan sind nii tugevalt, et olen nõus kogu hingest meie nimel võitlema. Aga ma ei saa seda teha üksi. Palun anna meie armastusele võimalus. Palun!
Kõik oli ju hästi, kõik oleks ka praegu ehk tõusuteed, kui sa annaksid enda armastusele võimalust kasvada, mitte seda oma põikpäise otsusega, et oled seda parandusprotsessi kogenud ja pole kasu olnud, lämmatad.
Kallis, ma armastan sind! Armastan. Nutan ja armastan, sest nii raske on mõista, miks kõik just nii läks. Ma armastan sinu siirust, hoolimist, naerukortsukesi silmade juures, sinu läbisaamist minu vanemate ja sõpradega, sinu sõprade, sugulastega. Sinu spontaansust. Armastan ka seda, et tunnistad rahutust ning tahad midagi muuta, kuid palun ära loobu armastusest. Viimase paari kuuga on sinu elus toimunud suured muutused: elukoha ja töö vahetus. Eelmise töökoha sõprade kaotus. Suuremad väljaminekud. Neid asju on piisavalt palju, et hinges oleks rahutus. Palun anna aega asjadel laagerduda. Palun anna meile aega. Palun ära loobu nii kergekäeliselt. Palun ära unusta meie armastust. Palun lase sellel kasvada. Kasvamiseks on vaja mõistmist ja aega. Kõik on pidevad muutumises, see on loomulik nagu ka see, et kõik ei saa alati olla parim, vahel on lihtsalt hea. Elu on täis ootamatuid tõuse ja mõõne, seda nii tööelus, armastuses kui sõpruses.
Kallis, meie oleme väärt MEIE ARMASTUST, selle heas ja halvas! Pidevas arengus paremuse poole läbi õppimise ja õpetamise. Me oleme ju võimelised oma vigadest õppima! Need ei ole ületamatud takistused vaid pigem proovikivid, et neist edasi liikuda. Palun teeme seda. Ärme kaota enam ühtki sekundit.
Armastan Sind sellena, kes sa oled.
Palun ära õpeta mul sind vihkama oma käegalöömise ja tagaselja otsustega. Palun mõista maailma poolt antud aega ja võimalust muutuda. Muutuda nõnda, et kõik, mis sa teed, teed parimal viisil, andes alati endast kõik oleneva. Andest endast selle vajaliku maksimum panuse, et ei saaks hiljem kahetseda, miks ma küll ei teinud midagi selle nimel, et asjad paremaks muutuks. Palun andesta minu rasked sõnad, kuid see minu armastust täis süda, on lõhkemas ja ma ei suuda mitte nutta. Palun ära purusta seda! Mitte nii äkki, mitte ilma meile võimalust andmata. Sinul on see võimalus, mina annan endast kõik ning jään lootma, et seda teed sinagi...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar