Vesi on vesi

Olen omas väikeses maailmas

Koon võrku selle ümber ja selle sisse

Ma kaunistan seda veetilkade ja pisaratega

Selles on rõõmu ja kurbust

Vahel meel on meelega kurb

Naudin iga hetke

Ka neid, mida ei tahakski mäletada

Iga kogemus ja vesi jätab minu sisse jälje

Oja, meri, järv, pisar, lomp, lumi...

Inimesed süütavad mu sees leeke

mis soojendavad mind

Armastan neid inimesi

ning ilmselt ei oskagi neist loobuda

Vahel tuli põletab, kuna minu vesi ei taha seda kustutada

Hoian ja kannatan, lootuses, et "kõik on hästi"

Koon oma pesa hoole ja armastusega

Ma pole nõus seda teisiti tegema

Väärtustan iga oma pingutust selle loomisel

Kudum, mille täiust saan vaid mina ise hoida ning lõhkuda

Inimsuhted, keda sinna võrku koon

annavad mulle tuge

samas on nagu tuul,

kes rapsib ja tasakaalutuks muudab

Vahel kaon selles puhangus ja vihmas

siis jälle leian end, nutan-naeran ja kinnitun

Ikka armastan ja hoian

leeki, mis kõrvetab

Pidevas võistluses olen kord ees, siis taga

kuid võitlus on hoopis minu enda sees

Pidev tung olla elus ja õnnelik

Naeratusega oma punutud pesas surra

Miks mitte?

Ehitan enesele selle võimaluse

ning tänan suhteid, mis mind selles tuules hoiavad

Sest vesi on ikka vesi

tuul on ikka tuul