08 september 2007

Tingimusteta ema

Kallis ema
nii oma, nii vahetu ja nii armas
Ema jooni mu nägu peegeldab
lapsepõlves õpitud käitumist
Mõtteid sarnaseid on
täiendamas teineteist
Samavanustel piltidel
nagu kaks tilka vett
üks teisest puuks võrsunud
mille juured kaugele teadmiste taha ulatuvad
Iga lüli andnud oma varjundi ja tunde
Veri on paksem kui vesi
kuid ühine kasvamine annab sellele elujõu
Sära, mida ei saa ega tahagi kustutada
Võtad selle loomulikkuse
mis rõõmsaks teeb
ning elad nii oma ema edasi
Kandes pärimust põlvest põlve
Ajatu sugulaskulgemine
Ajatu, tingimusteta vanemaarmastus...

Kommentaare ei ole: