Tahtsid öelda siis, aga tookord ei osanud
....Sulgesid ukse ja nutsid...
Tahtsid öelda nüüd, kuid vaikisid, sest tundus liiga hilja.
Tahtsid selgust, kuid selgus näis olevat sinu soovide raskuses
Tahtsid olla õnnelik, kuid õnn jäi üürikeseks ilma et oleksid mõistnud, mis vahepeal juhtus
Tahtsid rõkata rõõmust, kuid vaikisid
Tahtsid ahastades valada välja valu, kuid ka siis vaikisid
Vaikisid, sest ei tahtnud talle haiget teha
See valu nagu topelt su sees keerab oma nägu sinu poole ja irvitab
Miski oli kogu loos valesti!
Kas polnud see inimene algusest lõpuni aus...
Või ei hooli ta nendest, kellega kokku puutub.
Kallis sõber, ma Sinust kinni hoian ja tunnen kuidas rahutus närib sind seest
Nagu rähn kes oma pesasse kinni oleks jäänud...
Ava suu ja hing ning lase kõik välja...
Sa oled nagu tiibadega ingel, kes oma keha selle murega taevaste poole tõsta ei jaksa...
Tõuse ja sära nagu ei kunagi varem
Mitte keegi ei ole väärt Sinu kaunilt sillerdavaid pisaraid
ka siis kui nad kaunilt su soojalt põselt all voolates kipuvad sinusse tagasi sulama
Igale inglile ingli palk:
maale kukkudes oma taevalikkusest loobuda
Kuid kelle pärast?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar