Minu lugu

Ma vaikisin

kartes kaotada häält

Sõnad helisesid mu kõrvus

kuid kuulda ei olnud midagi

Suletud silmega

nägin mälestuste pilte

Ka neid, mis oli vaid kujutluse vili

Mis oli tõde?

Mis oli uni?

Vaikus rahulikuks teeb hingamise

Süda unustab hetkeks tukslemise

Rahu vajub kerge loorina

vaikusele seltsi

Ka minule

kes ma silmi avada ei julge

Ons tõesti juba hommik?

Kuu alles paitas mu lauge...

Kuid jah,

see on talvine, kuid soe päike

Minus tärkab

miski lootuse tunne

Valgus

Silmist peegeldub valgus

Ka selles on vaikuserütmi

Palun seda rahu veel kolm hetke

või neli...

Selle igaviku olla koos minuga

tundes oma vaikuse häält

Seda tasast sosinat

lõputut lugu

"millestki"

"eimillestki"

Lugu minust

minu sees

...jään uinudes kuulama järgmist peatükki...