... ja vihma piisutab
Hinges on värvid ja langevad lehed. Üks võimalus kasutada sisemist uuenemist. Mina vahetab oma välise kuue. Jätab halva ja kurbuse selja taha ning ehib end rõõmurõivastega ning võtab elu kui suurt pidupäeva, mis ei lõpe mitte kunagi. Selle veel sooja vihmaga pesen maha kõik suvise tolmu ja pisarad, mis minusse on kogunenud teadmisest ja teadmatusest, mälestustest ja mäletamistest. Täitunud ning täitumata soovidest. Halbadest ja ebasiiratest inimestest.
Säilitan kõik selle, mis minus rõõmu tõi ja uusi soove tulena valguseks ning soojuseks läitis.
Tänan kõiki sinade sinasid, kes mind selles aitasid....
Sammume edasi läbi selle sooja piisutamise. Rõõmu ja rahuga.
"... calming Your soul & lifting Your spirit... "
1 kommentaar:
Päevi tagasi ei olnud langenud nii palju lehti kui täna. Ja keegi ei ole veel märganud neid ära pühkida. Lohistasin oma jalgu läbi nende sahina, paitades kõrvu ja meeli. Nii hea, mulle meeldib nii. Lähengi vist riisumata parki otsima, võtan oma vana fotoka kaasa, mustvalge filmiga, et leida nii magusa sügise värvid.
Eile õhtul, kui astusin oma õuele, avanes võrratu vaade. Mitte enam kodukünkalt linnale, vaid trepilt aeda- must maa kattumas kuldsete kaselehtedega. Pimedas särasid nad nii meelalt, ja tundus, et nad liiguvad. Ei ei, ma polnud joonud, kuid siiski joobes sellest lihtsast pildist.
Iga päev hoian oma mõistuse ja südame lapse kombel avatuna, kuid siiski ei pruugi ma kõigest aru saada. Mõnikord tunnen, et aeg tormab eest ning mul ei jätku teda. Jalad puutuvad vastu elusat rada, ta maalib põldu ja koltunud heina, ta räägib: keegi selle lõpus ootavat. Oli see minu mängumaa? Nii ma siis lähen ja armastus liigub minust eespool. Kui ma ükskord pärale jõuan, siis on ta mul vastas. Siis on minu aeg käes, mida enam pihust ei päästa. Ei ole oluline, mis keeles ta räägib, sest suhtleb ta minuga südame kaudu, oma imelisel viisil. Ei sea ma endiselt talle ega endale ühtegi tingimust, kuna siis ei armastaks ma vabana...
...armastada vabana!
Postita kommentaar