Öised pisarad

Öö pisarais peegelduvad ootuste varjud.

Öös on nii palju tähti, mille sõndeks moodutumine on pea keerulisem kui nende loendamine.

Kõiki tähti ei olegi võimalik sõnadeks seada.

Nende tähendus on suurem.

Nagu tunded, mille väljendamisel ei selgu pooltki selle sisust.

Ma ütlen "tuli" ja sina mõistad "jaanituli", "keegi tuli", "elutuli" jne

Mina mõtlesin "tuld", mis põleb minu sees, kui sinust mõtlen.

Nii lihtne on end väljendada oma sõnadega endale

Kellelegi teisele midagi öelda on palju keerulisem

Selle lihtsus peitub omavahelises avatuses.

Kui tahan midagi öelda, siis ütlen seda kohe

Kui aga üksteist ei mõista, väljendan suuremate ja tihedamate sõnadega.

Oluline on rääkida üksteise südame keelt.

Kui need viisis ühtivad, muutub laulmine lihtsamaks.

Kas tahame üksteist mõista sõnadeta?

Või tahame jääda sõnatuks nõnda kahelepoole silda naelutada endid?

Kaunilt kaua öised tähed mu mõtteis viisi seavad,

pisarais paitades mu kodu aknaid,

milles magan igavest und,

kuni su sõnad mind äratavad.