... suhted...

Mida me suhetest teame?
Kui nad ei ole keerulised, siis me ei mõista, et nad olemas on... kõik tundub nii lihtne. Nii lihtne, et jääb mulje nagu see suur tunne on puudu. Ku me tunneme oma varbaotstegagi seda kõdinat, mis läbib me võbiseva keha, paljast mõttest... see on tiivustav tunne. See tundub nii õige. Tihtipeale ei ole. Kuid me ei hooli sellest ja me ei saa seda kontrollida. Mingil hetkel saame haiget, samas õpime sellest... et järgmine kord teha mitte teisiti, vaid samamoodi. Sest meie tegime ju kõik õigesti. Või kuidas?
Ja ometi lendleme läbi soojade mõtete ootuses, et midagi juhtub...
Me vajame seda tunnet, et edasi elada. Et hingata armastust. Näha, kui ilusad on õied ja toredad on inimesed... Maailm on tegelikult imekaunis, kuid me kurbusega väldime seda teadmist... sest siis tundub ebaõiglane selle üle kurta...
Õiglaste ja kaunite mõtete nimel...